ühel päeval, õhtul, ööl
tähtis polegi mis pool ..
uks avanes, lahkumiseks valmis,
tabasin end kahtlusel,
üks, ja kaks, ja kolm, ja...
kiigutasin ust, et sammu
seada julgeks,
üsna ammu
uned andsid jah, se'st üpris
ammu aimurammu
selgelt lahkumiseks valmis
kuis edasi, kõik jääb maha?
mälestused, hoidmas kalmust
nii nukrus peitund selja taha...
nüüd astun, uue Kuuga
nüüd lähen, rõõm seljas pika puuga
nüüd jah, nüüd kõik on üks, näen!
mustast valgeni on vaks ..
ja saabumise valgus tõstab Väe
Ja saabumine pole lahkumine.
VastaKustutae. sisse tulles välisegi võtad kaasa.
Vaid puu, mis õlal kannad, tuleb jätta "sinna". :-)