Unes seekord:
Hall linn. Hele liivakõrb. Eemal roheline mets.
Linnast väljub inimene ja kiirustab üle kõrbe metsa poole, suunda muutes, et mitte anda võimalikele jälgijatele sirget trajektoori.
Lähenevat drooni märganud, heidab ta liivale, nii et nähtavale jääb ainult plaatidega kaetud liivatatud mantel.Droonist lastakse paar lõhkekuuli kohta, kus arvatakse ta olevat. Droon liigub natuke aega selle koha lähedal, jälgides võimalikke tagajärgi, liikumist – ja eemaldub.
Inimene hüppab püsti ja kihutab edasi, ikka jälle pidevalt suunda muutes.
Droon läheneb jälle.Aga nüüd on mets juba lähemal. Ja metsas on omad. Droon võetakse sihikule …
Ja inimene pääseb metsa.
Ja kõik teavad, et metsas ollakse vabad. Sest: ole sa kui ahne tahes, metsa ei tohi hävitada! Tasakaal on nagunii juba kriitilisel piiril.
Kui mõelda praegustele arengutele …
Mis saab inimesest?...
Kellele on linnastumine kasulik?...
Kommentaarid
Postita kommentaar