22.10.2012, kirjad, Ene, Anu, Silver - Plejaadlased, Eestlased, (silver)

22.10.2012 Kirjad:

Tervist!

Kirjutan korraga, et mitte end korrata :)

Nägin veidi aega tagasi visioonina ühte tööd, mis tuleb lähiajal ärateha. Arvasin ise pikka aega, et tuleks korrata üle 20 aasta tagasi tehtud vaipa.

Nagu selgus, on asi hoopis teistmoodi.

Niisiis nägin visiooni. Hetk hiljem võtsin raamaturiiulist raamat Suure Jumalanna müsteerium, mis eestlase Riina Grethieli poolt kirjutatud. 

Teadsin, et seal on Liivi vööst kirjutatud ja et muster olemas. Liivi vöö on raamatu 170 lk. ise lugemisega olen eespool.

Aga järgmisel lehel :):) On kanaldatud tekst eestlaste päritolust. Ja see haakub meie eilsete vestlustega. Vöös on kaheksakannad kenasti olemas. 

Tsiteerin :

Eestlaste muistsed esinvanemad ei pärine Maa pealt. Alguses elati ühel teisel planeedil Siiriusest edasi, Plejaadide tähkujus kandis, kus saavutati väga kõrge vaimne ja ka tehnoloogiline arengutase. Kui tolle planeedi päike oli kustumas ning kuna elanikdu ei olnud veel täielikult valstudunud, otsiti viise, kuidas oma arenguteekonda jätkata. Otsingute käigus jagus see rahvas kaheks. Üks osa neist suundus oma planeedi sisemusse, kus leidus hermeetiliselt suletavadi kristallkoopaid.....Meditatsioonis on võimalik nendega ühendust luua ja nendega vahetult suhelda....Selle rahva teadvus on väga matemaatiline ja geomeetriline, sest planeedi sisemusse suundusid kõrgema meespoole suuna järgijad.

....

Need aga , kes soovisid jätkata oma arenguteed vabas õhus ja looduslikult kaunis keskkonnas, lahkusid kiiresti sellelt külmalt planeedilt. Tegu oli selle planeedi naispoole suuna esindajatega, kes otsisid välist paradiisi....

Pikemalt on kirjas see kanaldus lk 172-174

hetkel ei ole võimalik rohkem sisseprintida ( ehk saan paluda skännida kellelgi)

head

e

Silver Vahtra <pastakas@gmail.com>	22.10.12
saajale vikker, Anu

kõlab uskumatult ja hullumeelselt :) ;-)

kuid, kui mulle meenub, siis selles mu unenägemises toimus kohtumine ja kõnelused justkui koobassaalides. pinnal tundub, et ma ei kohanud rohelust. küll-aga mäletan ma ka, et ruumides panin puidust konstruktsioone tähele, trepp, laud, kruusid. ok, need on detailid. ka mäletan, et ehkki see seltskond, kellega seal suhtlesin koosnes enamuses meestest, märkasin ka naisi. jällegi, lihtsalt detailid. huvitav siiski.

nüüd selle ja mu eelmise unenäo seos - kus ma (ma ei oska leida sõna - moonduma on vale ja valulik) naiseks vormusin - ja see enesetunne, et meheks olemisele lisandus, voolas naiseks vormumise, selle nauditav tunnetus, aisting ja arusaam ja armastav mõistmine, et ma olen naine selle igaveses tähenduses. ja sellega kaasnev tahe võtta vastu naiseliku armastusega mehelikkus - st see voogav, sügav pulseeriv tunne, mitte seksuaalne erutus, vaid üle keha lainetav mõistmine... see JÕUD, mis naise sees on - selle tunnetus on väga tugev (ja ikka veel väga elav :) ).

nüüd kui ma loen plejaadlaste 12 võtit - ei saa ma ikka väga paljude asjade sisule ligi, kuid selles on miskit, mis hoiab tähelepanu erksa, otsivana, valmiduses... ning paljud selles kirjutatavad asjad kõnetavad mind, et - jah, ma olen sellest koguaeg nii mõelnud ja sellest nii rääkinud. ma kujutan, ette - ühel või teisel moel kõnetab see sarnaselt igaüht, kes seda loeb.... ning sealsamas on ka see valvelolek, et kirjutatu on vaid sõnad paberil, mis võivad sinus illusioone tekitada. (va kahtluseuss)

nojah, niisugused emotsionaalsed read :)

s.

p.s.

tahaks küll seda raamatut ka lugeda, millele Ene viitab.