Unes:
Metsik hall kass maja tagaukse taga. Kriimu-halli paksema karvaga. Tahab nagu sisse saada, keerutab siia-sinna, proovib ust ... siis on ennast ukse taha kerasse keeranud.
Muidugi ma tahaksin teda sisse lasta, talle süüa anda. Aga meie majas ei ole midagi lihalist. Piima muidugi saaks talle anda.
Siis järsku on uks lahti. Kass poole ukse peal, kogub julgust, kõhkleb ...
Olen hästi vaikselt, püüan end võimalikult vähe liigutada ...
Kass on juba läbi terve toa tulnud ... ja järsku kihutab tagasi!
Ja siis tulevad liblikad! Esialgu eemalt vähehaaval, paarikaupa, heledad sinised kollased koos, suuremad.
Toa seinad hakkavad hajuma ... liblikaid minu ümber on aina rohkem, ka minu küljes juba ...
Siis on toa seinad hajunud. Olen heledas lopsakas rohelises, kõik kohad neid suuri heledaid siniseid-kollaseid liblikaid täis!
Ja mina ei julge ennast liigutada – nad ju nii ilusad õrnad! ...
(Lihahimust vaba suhe toob välja selle, mis tegelikult suhtes toimib.
Aga selleks, et mõlemad osapooled sellest sarnaselt aru saaksid, on vaja kõhkluste-kahtluste kõrvaleheitmist mõlemalt poolt.
Aga selleks, et mõlemad osapooled sellest sarnaselt aru saaksid, on vaja kõhkluste-kahtluste kõrvaleheitmist mõlemalt poolt.
Igaüks näeb näeb suhet omaenda rikutuse tasandilt.)
Kommentaarid
Postita kommentaar