20.12.2012, Laskumine (või hoopis sisenemine) tunnetamatusse (teise? kolmandasse? tähelepanusse), (silver)

Tähelepanu, mida me unenägemises vajame, tuleb alguses tahtlikult suunata ükskõik millisele unenäo detailile. Ainult selle tähelepanu rakendamine võib tavalise unenäo unenägemiseks muuta. Tähelepanu mehhanism on unenägemises sama nagu igapäevases elus. Meie esimest tähelepanu on õpetatud jõuliselt meid ümbritseva maailma elementidele keskenduma, et muuta amorfsete ja kaootiliste tajude voog teadvuse korrastatud maailmaks. 

jutuajamine Enega,

10:33 mina: tere Ene
10:34 Ene: tervist
10:35 mina: küsin teise tähelepanu kohta sina oma rännakutel, oled sattunud keskkonda, kus ei ole midagi. Et küll adud keskkonda kuhu sattsid, kuid kui midagi üldse, siis adud iseennast ja ruumi kui vibratsiooni, tunned, et keskkond vibreerib
 Ene: olen
 mina
10:37 Ene: ega ma täpselt tea millega on tegu, aga olen mõelnud, et mu taju lihtsalt ei eralda mittemidagi nii et ma ei tea, kas seal ei ole midagi või mu taju ei eralda mittemidagi :)
 mina: üleeile öösel unenägemises sisenesin mingisse keskkonda 
läbides kõigepealt nagu mingi kupli ja siis liikusin, tunde järgi justkui allapoole kuni jõudsin sellesse keskkonda.Kui tavaliselt uus keskkond, kuhu satun, avaldub mingil kujul, siis see ei avaldunud mitte kuidagi, ei mingi hõikumise:) või muu "taotluse" 
ja siis ärkasin unenaabri nihelemise peale ärkvele ning unenägemise taastamise järel ma sinna enam ei jõudnud.
10:42 Ene: shamanistlikul rännakul on all vägi, tervis olen korra läinud ühe ülesande tõttu mitu korda alla ja lõpuks oli seal nii pime et võis öelda, et seal pole midagi
10:43 mina: seal ei olnud sõna tavatähenduses, otseses mõttes pime, kuid nö tavanägemise mõttes jah! Midagi ei eraldunud, samas voogas ja vibreeris, olemata ülal, kõrval all...
   sinna jõudmine, laskumine toimus üpris pikalt. ja sisenemise hetk, libisemine läbi paksu (ma nimetaksin seda mingi templi!? kiriku, pühakoja) kuppelkatuse. tundsin konstruktsiooni, ehitise materjali vibratsiooni ja siis olingi allapoole libisemas. 
ok, see on olemas - saan sinust aru, aga äratundmisega sisustamata/seletamata!?
10:46 Ene: mul tundub et sarnast kogemust ei ole
 mina: otsisin mingit vihjet
 Ene: minul ei ole olnud
 mina: no, see teekond kuidas sinna jõuda, sel pole vahet seal olemine, pigem mõtlesin seda
10:47 aga kui ei siis ei...
  
 

6 minutit
Siin üks viide blogile, Koerakoonlane:

----

Teine tähelepanu toimib ahvatlejana, võimaluse loojana. 

Mida rohkem seda treenida, seda suurem on tõenäosus, et saavutatakse soovitud tulemus. See ongi igasuguse tähelepanu üldine funktsioon, mida me oma igapäevases elus nii endastmõistetavaks peame, et ei märkagi seda; kui aga puutume kokku millegi ebatavalisega, eelistame rääkida sellest kui juhusest või asjaolude veidrast kokkusattumisest. Meile ei tule pähegi, et ka selle sündmuse võis “ligi meelitada” meie oma tähelepanu.
----

Kommentaarid

  1. ahest tähelepanust kõrvuti üks isiklik näide, aastatetagusest unest:
    Sarnane laskumine, luugist metsaaluses suurde maa-alusesse... ruumi.
    All põhjas teraskonstruktsioonid, millele kogu see ruum on rajatud , aga see rajamine on nagu pooleli jäänud, seinad on betoonist valatud, aga valamist on nagu alustatud ülevalt, põhjas ja alumise osas on veel teraskonstruktsioonid paljad, vardad turritavad siin-seal.
    Unes laskun lennates allapoole. Ühe tähelepanuga tean, et olen unes; teise tähelepanuga püüan kõigest väest meeles hoida, et oskan selles unes lennata - et mitte selle segaduse otsa kukkuda. ja veel kolmaski, üritab välja mõelda võimalikke tagajärgi, mis juhtuda võib - mitte unes, vaid tegelikult - kui peaksin unustama .

    VastaKustuta
  2. Huvitav! minu unenägudes toimub see väga sarnaselt. järelikult on mingid üldised mehanismid, kuidas unenägudes toimitakse. samas ka see maa alla minek, ehitised, teraskonstruktsioonid - ka see ühisjooni. mul on üsna mitmeid unesid just nö suurtesse punkritesse laskumine - need on kuidas kunagi - sisustatud, maha jäetud pikad, piklikud, ringikujulised, paljude ruumidega. üks selline punker asub mu unenägemistes Suure Väina keskel :) :D . No, igatahes olen seal oma unenägudes ikka kordi ja kordi käinud.

    VastaKustuta
  3. Lugedes läbi kõik näited, siis laskumine toimub mu enda koju. See on kummaline olek kus olen justkui kogu oma olemusega ärkvel.

    VastaKustuta
  4. Enamus rännakuid saavad mul alguse, enda kodust samast toast. On takistajaid, kes ei taha, et ma kehast väljuksin, nad võivad luua illusioone, et minu teadvust ära petta.
    Rahvakeeli kutsutakse neid luupainajateks olen üsna põhjalikult seda teemat uurinud, kuna mind on piinatud lapsest saati. Oli aegu kui ei julgenud magamagi minna :) Nüüd olen teadlikumaks juba saanud. Hea meelega aitaks inimesi keda see luukas painab. On ka teaduslikud selgitused ehk uneparalüüs jne. Inimesed kes kogevad seda painajat kirjeldavad seda tunnet ühte moodi. See mida te kirjeldate on sarnane mida ma näen ka. Mina kutsun seda mustakas maailmaks. Mina näen seal veel kinnijäänud hingi ja mitte heade kavatsustega tegelasi.
    Ükskord oli mul terve korter täis inimesi nad olid väga segaduses ja eriti ei saanud aru, nendega rääkida ei saanud siis ärkas minus keegi teine ja ma hakkasin neid kuidagi käe viibetega valgeks tegema ja nad haihtusid vaikselt. Ma pole muud selgitust leidnud kui kinni jäänud teadvused, hinged.
    Neile kes seda kukkumist või langemist tunnevad, soovitan ma teadlikult ülessepoole tõusta, eks siis näete mis edasi toimuma hakkab :)

    VastaKustuta
  5. Ma väga ei saa aru, aga tahaks aru saada. Miks peaks teise tähelepanusse laskuma? Minu meelest tuleb läbida intensiivsuse värav või sein... hmm... mis siis võib nii tugevalt mõjuda, et "pühib ära" eelmise mälu. Et siis asjast rääkida ja aru saada "siin", on vaja püüda mälu kaasa saada. Vb panen täitsa mööda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei usu et mööda :) Tõlkimine kõigile arusaadavaks on üsna keerukas :)

      Kustuta
  6. Tead, ma ei tea, mis koht see on, kuhu mina olen laskunud. ses mõttes, et mina olen oma "sildid" omastanud nendest vastukajadest, mida CC kirjeldab oma kogemustega seoses ning millele on viidanud seal DJ.
    see konkreetne unenägu, mida ma siin kirjeldasin - no, ma ei ole päris lõpuni veendunud, kas see oli tõusmine või laskumine. kindlasti ei olnud see kusagile punkrisse minememine. oma kommentaaris lihtsalt teadvustasin, et mu üks unede korduvaid elemente on teatav koht, punker.
    tagasi ülalkirjeldatud tunnetamatuses olemise kohta. selle keskkonna kohta ei oska ma muud öelda, kui, et mul ei olnud analooge, mälestusi, kogemusi millega seda kohta võrrelda. sellest siis küsisin ka Enelt, et kas temal on sarnaseid kogemusi?!

    teise tähelepanu või kolmanda tähelepanu kohta... ok, siingi on mul terminoloogia kontekstis ainult CC raamatutes kirjeldatud, sest need on minus kajasid tekitanud ja ma olen need enda jaoks kuidagi ka arusaadavaks näinud.

    arvatavalt kui oleksin unenägemise juurde jõudnud mõne teise õpetuse kaudu, kõneleksin ilmselt nende terminitega, mis seal ära defineeritud, elavaks tehtud.

    CC kirjeldab oma raamatutes tonalit, teist tähelepanu e naguali ja ning kolmandat tähelepanu (aga millise täiendava nimega nad seda nimetasid, ei mäleta praegu).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Juttu on tehtud mitmeharulistest nagualidest. (ma ise pole küll lugenud)
      Aga tänud.
      Mulle meenus üks taoline seletamatu keskkond, mida püüdsin sõnastada (tegelikult on mul neid hästi palju olnud erinevaid):
      Unenäo teemaks oli

      Surm

      Mitte surm kui õudus, waid Surm nii nagu Elu.
      Alguses nägin ma rannapiiri - ookeaniks astraalmaailm.
      Liiw see, maailm, mida oleme harjunud pidama Eluks.
      Tulemas oli Suur Laine, st mitte surm, waid kohtumised teistsuguse maailmaga.
      (muidugi oli ikka nähtawal "nii nagu ülewal nii ka all")



      Terwe öö rääkis unenägu surmast. Järgmine teema oli Surm kui taust.
      Ma ei suuda kahjuks enam seda mälusse tõmmata.
      Kusagil pöörasin kellegi tähelepanu wiiele reale indiakeelsest tekstist.
      See oli kollakal taustal ja heledamate kollaste tähtedega mõlemaltpoolt piiratud samasuguse helendawa joonega. Tekst oli arusaadaw mulle.
      Näis nagu oleks see olnud mingi piir wõi neutraalala kahe taustsüsteemi wahel.

      See neutraalala oli lugedes küll horisontaalne, aga nägin teda ka wertikaalselt, st et neutraalalad olid mõlemas suunas, aga erinewail tasandeil. Horisontaalala eraldas hõredamaid taustu ja wertikaalala tumedaid ja tihedaid ja jõulisi taustu. Seal tekste polnud, oli waid "püstkoridor".
      Need waheruumid moodustasid justkui ruumilise risti, mis ei näinud ristina wälja oma ruumilisuse tõttu, kus risti erinewad teljed tegid täpseid piiranguid (kumbki ainult oma alale), samas nende "ristumiskoht" "laskis kõike läbi" samas mitte midagi läbi lastes.
      Ma ise pääsesin kõigile neile aladele.

      See kõik toimus küll unenäona, aga taustaks oli nõupidamine, kus wõeti wastu ka otsus, et iga "rahwas" peab wälja töötama mooduse "jäätmete utiliseerimiseks".
      See tähendas seda, et kasutatud keha ei jäeta elutuna Maale.

      Kui ma weel järgi weidi mõtlen, siis maa jagunes neljaks osaks, mis olid omawahel teatud moodusega seotud ja mida ühendas-lahutas see rist. Nagu et seninähtaw laienes kaks korda kahes suunas, igal kaks laiendit. (mitte kehtiwa matemaatika järgi) Raske seletada
      Weel - liikuda nende alade wahel sai wabalt "üle nurga" wahetades teatud reegli järgi "kätt"

      Wärwide järgi siis kollane "lahutas" sinist ja walget ja wärwitu "lahutas" musta ja punast.

      Kustuta

Postita kommentaar