unenägusid oli mitu, ent see tundus erakordne olema.
viimaste päevade unenäod on olnud kuidagi sarnase mustriga, milles on olemiste vahelise piiri ületamise teema, siiajääjate tunded, kasujanu ja muu selline. kõik eeltoodu on vürtsitatud küsimusi ja meeleolu tekitava kastmega.
täna öine teine uni meenub mulle hetkest kui leidsin ennast kellegagi koos Virtsu lasteaias olema. vbl olid need mu lapsed. igatahes meenub see aknast sissevaatav pilt kunagist vaadet, mida Virtsu lasteaia aknast mäletan vaadanud olevat.
unenäos lendasid üle puude, paremalt vasemale mingid olendid, just nagu sisalikud, või lohelaadsed. tundsin paanikasarnast tunnet ja surusin ennast ja kaaslasi pikali, et meid aknast ei märgataks.
ühel hetkel olime majast väljas, jalutasime kodu poole ning kohtusime ristteel nende eluvormidega, sisalikest, lohedest, mis käitusid agressiivselt, olid saanud midagi sisaliku ja ahvilaadse vahepealset.
minu esimene reaktsiooni oli vägivaldne... sain siiski aru, et olukord muutub sellest ainult halvemaks (see unedes korduv agressiivsuse avaldumine - vägivallale vastuhakk unes on mind viinud järgmise sammuni, et püüaks unes agressiivsusest läbi minna ja loobuda - et vaadata, mis siis saab?)
niisiis, mõtlesin, et annan nende väele järgi, et näha, mis toimuma hakkab. jõudsin unenägemise eelsesse seisundisse - ka see meenus unenäo tegelasele võimalusena - et unes toimuv vägivaldsus on nagu unenägemisse minemise ärgitaja.
tundsin kehas tuttavat, unenägemisele eelnevat vibratsiooni ning teadvustasin oma võimalust. tegelikult toimus unenägemise seisundisse minek nagu kaheselt, magava keha kaudu ja seal sündmuspaigas oleva keha teadvustamise kaudu... need kaks tulid nagu üheaegselt selle peale, et nüüd on see koht...
vaatasin käsi ja kehaline tunne, et olen unenägemise seisundis, toimis tuttavalt.
probleem nende ahvilaadsete sisalike-võõrastega lahenes ning liikusin ristteelt pargi poole ning kohtasin seal olukorda, milles olin varem olnud, see võis olla mingi kokkusaamine, pargiüritus. kogu stseen oli tuttav.
kõndisin seal ringi ning ühel hetkel astusin pargipingil istuvate inimeste juurde ning kõnetasin neid - et olen unenägemises ning et olen siin sellel sündmusel korduvalt käinud.
pinkidel istus inimesi, kuid minu tähelepanu köitsid kaks - mees ja naine... mäletan, et unenägemises teadvustasin neid tuttavatena ning magaja keha meenutas, et tean neid ka siinses reaalis.
üle puude libises lennuvahendite armaada, nagu sõjalaevad, teadsin, et need lähevad kusagile midagi
üle võtma - kusagile Saaremaa kanti - sama mäletan näinud olevat seal pargis vähemalt 2 korda
kõnelesin nendega, nende tuttavlikust olemisest ja muu jutu seast jäi mulle selgelt meelde repliik, mille ütles pikkade tumedate juuste ja ümara näo ning tugeva kehaehitusega naine,
et tal on raske mõista ning toime tulla teadmisega, et võib olla vaid mu unenäo olend
see lause tundub märkimisväärselt arukas isegi siin ärkvelolekus.
tõusin ärkvele - tagasi vaadates - unenägemine toimus samas ruumis, siiski erineva perspektiiviga - selles toimuvad sündmused olid eelmiste unenägemiste mälestustest üles leitavad.
eelnevate päevade uned on seotud inimeste lahkumisega, nende pärandiga, soovide, kasumiahnuse, viimaste soovide ja muu sellisega.
ahjaa,
eile öösel toimus unenägemine, mille mälestus piirdub vaid lennuga maapealt avakosmosesse... otsisin silmadega tuttavat tähtkuju, leidsin ja liikusin, lendasin selle poole.
teel möödusin eelnevast unenägemisest tuttavatest täheparvedest ja nendevahelistest planeetidest mööda (01-02.01.2015, Unenägemine - obsidiaan-planeet - Lüüral!? (silver) ).
lendasin seekord kaugemale kui kunagi varem... jõudsin 6 planeedi süsteemi ja mäletan, et maabusin ühel nendest. mul oli juba siis tunne, et see pidi olema kusagil keskmes.
siin on Lüürast ja tema tähendusest viiteid.
The Founders embodied the group consciousness of what eventually became humankind. They can project to a very high level of fourth density, but their natural
state is nonphysical. In splitting off from the portion of the Whole that passed through the Prism of Lyra, they still retained a memory, if somewhat dreamlike, of the idea of integration and the purpose of the fragmentation.
edasi?! mälestus selle unenägemise edasistest sündmustest on lennanud oma teed...
mälestused varasematest ajastustest, lennuvahenditest...
viimaste päevade unenäod on olnud kuidagi sarnase mustriga, milles on olemiste vahelise piiri ületamise teema, siiajääjate tunded, kasujanu ja muu selline. kõik eeltoodu on vürtsitatud küsimusi ja meeleolu tekitava kastmega.
täna öine teine uni meenub mulle hetkest kui leidsin ennast kellegagi koos Virtsu lasteaias olema. vbl olid need mu lapsed. igatahes meenub see aknast sissevaatav pilt kunagist vaadet, mida Virtsu lasteaia aknast mäletan vaadanud olevat.
ühel hetkel olime majast väljas, jalutasime kodu poole ning kohtusime ristteel nende eluvormidega, sisalikest, lohedest, mis käitusid agressiivselt, olid saanud midagi sisaliku ja ahvilaadse vahepealset.
minu esimene reaktsiooni oli vägivaldne... sain siiski aru, et olukord muutub sellest ainult halvemaks (see unedes korduv agressiivsuse avaldumine - vägivallale vastuhakk unes on mind viinud järgmise sammuni, et püüaks unes agressiivsusest läbi minna ja loobuda - et vaadata, mis siis saab?)
niisiis, mõtlesin, et annan nende väele järgi, et näha, mis toimuma hakkab. jõudsin unenägemise eelsesse seisundisse - ka see meenus unenäo tegelasele võimalusena - et unes toimuv vägivaldsus on nagu unenägemisse minemise ärgitaja.
tundsin kehas tuttavat, unenägemisele eelnevat vibratsiooni ning teadvustasin oma võimalust. tegelikult toimus unenägemise seisundisse minek nagu kaheselt, magava keha kaudu ja seal sündmuspaigas oleva keha teadvustamise kaudu... need kaks tulid nagu üheaegselt selle peale, et nüüd on see koht...
vaatasin käsi ja kehaline tunne, et olen unenägemise seisundis, toimis tuttavalt.
probleem nende ahvilaadsete sisalike-võõrastega lahenes ning liikusin ristteelt pargi poole ning kohtasin seal olukorda, milles olin varem olnud, see võis olla mingi kokkusaamine, pargiüritus. kogu stseen oli tuttav.
kõndisin seal ringi ning ühel hetkel astusin pargipingil istuvate inimeste juurde ning kõnetasin neid - et olen unenägemises ning et olen siin sellel sündmusel korduvalt käinud.
pinkidel istus inimesi, kuid minu tähelepanu köitsid kaks - mees ja naine... mäletan, et unenägemises teadvustasin neid tuttavatena ning magaja keha meenutas, et tean neid ka siinses reaalis.
üle puude libises lennuvahendite armaada, nagu sõjalaevad, teadsin, et need lähevad kusagile midagi
 |
| Celestial Convergence |
kõnelesin nendega, nende tuttavlikust olemisest ja muu jutu seast jäi mulle selgelt meelde repliik, mille ütles pikkade tumedate juuste ja ümara näo ning tugeva kehaehitusega naine,
et tal on raske mõista ning toime tulla teadmisega, et võib olla vaid mu unenäo olend
see lause tundub märkimisväärselt arukas isegi siin ärkvelolekus.
- mulle näib, et täna hommikul tööle jalutades kohtusin ma selle uneäo naisterahvaga reaalis. noogutasin talle alateadlikult nagu tuttavale. ta noogutas vastu, ja kõndis oma heledapäise tütrega edasi...
tõusin ärkvele - tagasi vaadates - unenägemine toimus samas ruumis, siiski erineva perspektiiviga - selles toimuvad sündmused olid eelmiste unenägemiste mälestustest üles leitavad.
eelnevate päevade uned on seotud inimeste lahkumisega, nende pärandiga, soovide, kasumiahnuse, viimaste soovide ja muu sellisega.
ahjaa,
eile öösel toimus unenägemine, mille mälestus piirdub vaid lennuga maapealt avakosmosesse... otsisin silmadega tuttavat tähtkuju, leidsin ja liikusin, lendasin selle poole.
teel möödusin eelnevast unenägemisest tuttavatest täheparvedest ja nendevahelistest planeetidest mööda (01-02.01.2015, Unenägemine - obsidiaan-planeet - Lüüral!? (silver) ).
lendasin seekord kaugemale kui kunagi varem... jõudsin 6 planeedi süsteemi ja mäletan, et maabusin ühel nendest. mul oli juba siis tunne, et see pidi olema kusagil keskmes.
siin on Lüürast ja tema tähendusest viiteid.
The Founders embodied the group consciousness of what eventually became humankind. They can project to a very high level of fourth density, but their natural
state is nonphysical. In splitting off from the portion of the Whole that passed through the Prism of Lyra, they still retained a memory, if somewhat dreamlike, of the idea of integration and the purpose of the fragmentation.edasi?! mälestus selle unenägemise edasistest sündmustest on lennanud oma teed...
mälestused varasematest ajastustest, lennuvahenditest...
Kommentaarid
Postita kommentaar