kui kuulatan Heie kaduneljapäeva mõtteid tähelepanelikult, saan selge raja mittevajalikust vabanemiseks. Minu tahe, soov, taotlus on piisav atribuut.
Sõnum minu jaoks on see, et kõik vajalik oma elu korraldamiseks on minu, minus ja minust, mina, minas ja minast.
kelle poole ma pöördun? olen sageli küsinud, kes see on, keda adresseerin - see Mina mina. tõenäoliselt on igal oma kutsung, äratundmine - üks on siiski kõigile ühine - see on minu Mina - mu sees, mu ümber... see on see, mida kutsuda - Mina Olen See, Mis On... olen oma maailma kese, mis küll tundub väline olema, aga siiski kogu kirjeldav, tundev, õnnestav kogum, mis seda nn välist kirjeldab, asub minu sees... Alati...
niisiis, on see kui suurpuhastus, kaduneljapäev...
Kuidas tunda ära mittevajalikku - vbl mina ehk on segaduses. ? ilmselt ongi kui rituaalne kaduneljapäev on oluline - koht, hetk kus pöörduda enda selle osa poole, mis on varjul pöördume ise-enda osa poole, mis on Nimetu'ga otseseoses...
Aga ühenduses oleme koguaeg... vaat selle teadmisega on vaja harjuda ning teadvelolus luua, teadvustada...
Olen jätkuvalt ja sügavalt rõõmus ja õnnelik selle üle, et saan osaduses olla Heie, Sinu kõnelustes ja need kõnelused puudutavad juba minus äratuntud ja vahel veel sõnadeta tajumisi.
teadvustasandi füüsika on minu jaoks see, mis ootab teadvustamist ning mis on koguaeg Elus Loomeks - pöördun ja alustan -
Täna tuleb suurepärane, teokas päev ning olen selles hoitud ja vajalikus teadmises.
ma kuulan Sind, Heie!
Kommentaarid
Postita kommentaar