inimesed, kõik kokku on nii tugevad kui tugevad on nende nõrgimad, vanad.
vana paradigma, mida kõikjal, teaduses, filosoofias, religioonides, inimese õpetuses... praktiliselt kõikjal kohata, see vana paradigma ütleb - Mina olen Mina, Mina olen see mis olen mina... jah nii see on, see tõi meid siiani, aga see on kõik enese üles-ehituseks vajalik olnud... nüüd on sellega kõik hästi ja saab edasi liikuda. selles on olnud alati vigasus (südame aspekt), mis osutab ego puudulikkusele... aga ego on väga osav kõik vead kinni toppima. Enesesalgamine on meid siiani toonud... lubanud meil teineteist alandada ja tappa, ignoreerida ja lintšida. ja ka suuri asju teha, jaaaa, nii on!
Paradigma muutuse tingib vajadus luua muutusi. me enam ei loo muutusi, uudset vaid tuunime olemasolevat, peenemaks, paremaks, detailsemaks... see on eneseimetluse mädasoo ja senine, praegunegi riiklus on selle ilmselge näide kõiges oma ilus ja valus... riik on Ego kõrgeim vorm!
Paradigma muutuse vajaduse ilming on praegune pingeaeg - viirus, mis on toonud hirmu nähtavale - egosurm on vahetu ja vahel kellelegi lõplik.
Paradigma muutus ütleb - Mina Olen Eneseteostus. Elan Eneseteostust, Eneseteostuses... see on südame teekond, sest mõistus on praeguseks enamuse lahutanud, lammutanud, detailid arhiveerinud... aeg on edasi liikuda võtta see, mis on kontidesse ladestunud oskusliku teadmisena ja minna edasi teostumisse.
Pole olemas parimat või halvimat, on igaühe teekond ja sellel teekonnal oleme kõik kaaslased...
See teekond viib Uude Ajastusse, kus Veevalaja ujutab üle kõik vana nagu veeuputus, millele järgneb viljaka teostumise ajastu...
meie praegune ühiskond on nii egokeskseks muutunud, et kadunud on side kõikide põlvkondade vahel.
iga tasand on loonud kookoni, oma subkultuuri, mis on ümbritsetud läbipääsmatu kaitsevalliga.
Linnad on egokeskused ja inimvaimu paralüüsi, herbafoorium... ja linnad on olulised, aga linnade eksistents toetub maa tervisele... maa on tühiseks kuulutatud, sest ego vajab veel ja veel eneseimetluseks... armastusel ei jäägi ruumi
Ego ehitatud kaasaeg hakkab lõppema, korona on nagu karm koputus orjaliku hirmu uksele, sellega käibki kaasas meditsiiniline näidustus ja kõik see krempel, sest ma leian just seda, mida otsin kõige enam, leian kinnitust oma kartusele...
aastatuhandeid väldanud egode pillerkaar, laguneb igast otsast... lause võib kõlada hädakraaksumisena... aga, lihtsalt kui mõelda - mis on praegu ja mis on päris!? need on kaks väga erinevat valda.
Mis praegu teos, päevakorral, on teistesõnadega lahkuva egoruumi viimane vaatus...
Siit saab edasi ainult koostoimes ja armastava südamega
mu üks sõber ütles kunagi - teekond viib südamesse
nii on, kuskile mujale ta ei viigi,
sest süda ongi ainuke kompass, mis mõõdab ja kaalub
mu tegusid ja olemist.
teekond viib südamesse.
võtan vastu Paradigma muutuse - Mina Olen Enese
Teostumine...
Kommentaarid
Postita kommentaar