 |
| Fionnopor Beach |
oma tänaöises unes (sellel kohal oli seitsmekümnendate alguses mingi vanema ehitise varemed, kelder!? - igatahes üks müstiline koht :) ) jõudsime nö koopa avause, sissekäigu juurde. kogu koopa välimine külg koosnes punasest raudkivist.
mingi selge äratundmise tõttu leidsin, et nüüd on unenägemise alustamise koht. st sain aru, et koopasse laskumine on ebatavaline sündmus, kuhu tavamoel sisenemine on poolte koopas ootavate ilmnemiste hülgamine.
iseäralikuks muutis mu mõtte ja olukorra seetõttu, et unenägemisse astumine ei toimunud oma tavalisel moel (et tõusen oma magavast kehast ... jne) vaid, et ma otsustasin seal unes, et nüüd väljutan enda energiakeha sealsamas, koopa ees.
laskusin põlvedele, sulgesin silmad, keskendusin ning taotlesin energiakeha väljumist unenägemisse.
hetke pärast tõusin oma põlvitama jäävast kehast üles ning tagasivaatamata sisenesin koopasse. trepist alla minnes, jõudsin kõrgete (see oli seestpoolt oluliselt suurem ja mahukam kui väljast aimata laskis) võlvide ja sammastega ruumesse, mis jagunes mitmeks ovaalseks, ümmarguseks saalis.
koobassaali õhkkond tundus suursugune, iidne. tundsin selle saali tegijate, sellesse saali üles seatud asju loonud persoonide suhtes tundsin siirast imetlust ja austust. kõigest, saalist, võlvidest
nendes ränikristalsetes saalides olid erinevatel tasanditel seatud altaritele ehted, hõbedast, vasest. saali seinad ja võlvid ning laed olid kõik punasest raudkivist, mis . mõtlesin ning imetlesin nende saalide väljatahujate tööd.
kõik saalid olid valgustatus sooja pehme valgusega kuid allikaid, kuskohalt valgus tuli, ei leidnud.
proovisin mitmel puhul ka raudkivi energiat, mis oli ülitihke, nii tihke, et mu käsi ja keha läks suurte raskustega sellesse. mitmel puhul kui ma seda proovisin, lõin enda käe lihtsalt ära. sisenemist tuli teha aeglaselt ning keskendunult.
raudkivi energia on tunnetamisel ... hm .. millega seda võrrelda . peaaegu seisev, tahke :), tunda on tugevat survet ning tihket energiavoogu. Kivisse pikemalt sisse jäädes võib raske olla sellest uuesti välja tulla.
võtsin ja vaatasin väljapandud ehteid (vaadates vahepeal selle keskkonna alalhoidmiseks oma käsi, hõõrusin neid oma keha vastu - minu puhul aitab see energiakeha aktiivsena hoida). need olid sõrmused, käevõrud, tiaarad, kaelakeed. kõikides saalides olid altarid ehteid täis.
panin paar sõrmust prooviks omale sõrme ning imetlesin nende nende peent ja kunstipärast välimust. minu kaaslased kõndisid saali teistes ruumides. kõndisin, sõrmused sõrmes, ühest saalist teise ning imetlesin altaritele seatud imekaunist käsitööd.
mingi aja pärast otsustasime, et peame välja (üles) tagasi minema. mina mõtlesin, kuidas ma ennast õue jäänud minakehasse tagasi lähen.
kui olime trepist üles, õuele jõudnud leidsin ennast sealsamas, kus ma temast välja astusin. olin isegi pisut ärevil, et kuidas ma sellesse nüüd tagasi ennast mahutan.
astusin põlvitava enda juurde, keerasin oma energiakeha selja selle põlvitava enda poole ning istusin... endasse :). tundsin kuidas mahutasin oma energiakeha, oma põlvitavasse kehasse ning tasapisi niheledes hakkasid need vormid omavahel jälle sobituma. mõningase aja pärast olin korras ning tõusin üles, et minna teiste kaaslastega edasi...
ränist leiab kirjutatut siin
Silicone Syndicate, Crystal Caves (Original Mix) - Mistique Music (Youtube)
Kommentaarid
Postita kommentaar