22.10. öö vastu 23.10
selle kolmapäeva öösel vastu neljapäeva käisin pleiaadidel mulle praegu tundub, et see oli nende eelmiste käikude jätk.
eelmistel kordadel jäi mulje, et seal on miski teoksil..
nüüd kui olin sinna jõudnud, jalad maale nö pannud, kattis seda miski õlitaolline pahkluu kõrguseni
mõtlesin, et mis siin lahti..
hakkasin selles sumades eemal paistvate tulede ja hoonete suunas liikuma
ja jõudsin lõpuks asunduseni samal ajal taustal justkui toimetati
no, ma saan aru, et seal pole miski see, millena meie oleme neid asju harjunud nimetama
samas, asula oli nagu asula. see oli puhas ja valge, valgete tänavate ja hoonetega. nagu siseruumid.
teistmoodi valgus, unenägemise valgus.
eks ma saan aru, et nende unenägemistega on igaüks üksinda iseendaga.
seega ainus tõlk nähtule olen ma ise.
ikka komistan ma sellele, et püüan neist sulle või kellelegi kõneledes saada mingit süsteemset pilguheitu saada.
Kommentaarid
Postita kommentaar