Unes:
Meri. Öö. Helendav vesi.
Liigun tagurpidi sellest eemale. Kaljude vahelt läbi.
Mingil ajal avastan, et merd ei ole käänu tagant näha. Liigun veel tagasi. Hoian suunda nii, et meri kaljude vahelt jälle nähtavale ilmuks.
Meri. Öö. Helendav vesi.
Liigun tagurpidi sellest eemale. Kaljude vahelt läbi.
Mingil ajal avastan, et merd ei ole käänu tagant näha. Liigun veel tagasi. Hoian suunda nii, et meri kaljude vahelt jälle nähtavale ilmuks.
Liigun ikka tagurpidi mustas öös, helendava veena.
(vastupidiselt vee voolamisele)
Öö muutub aina mustemaks, vesi aina heledamaks ...
Jõuan aina kõrgemale ... ülespoole vahutava kosena – helendava veepilvena.
Meri on kaugel all.
Järsku lendan läbi üles tõusva kuuma auruõhu kitsas põhjatus kaevus alla!?
Oot! Kus algus on?
Kihutan tagasi üles! Kohta, kus Vesi algab. Ahah!
Ja lendan jälle läbi kuuma auruõhu alla, Maa südame poole ...
(Heie Tuli postitas hiljuti midagi Mereks saamisest.
Alkeemial oli eile postitus alateadvusest ...
Eksole?
Üks asi on Mereks saamine – teine asi on see Meri Allikasse tuua!)
Eksole?
Üks asi on Mereks saamine – teine asi on see Meri Allikasse tuua!)
Kommentaarid
Postita kommentaar