Unenägemine, elamine "Ungru lossis", lend tuttava tähtkuju poole, Alfa Centaur, Niburu 18.08.2016 (silver)
Uinusin pika meditatsiooni järel märkamatult, nii märkamatult, et arvasin end ärkvel olema kui teadvustasin, et tahan voodist püsti tõusta.
tõusin ...
ja sain aru, et astusin magajast välja ning olen unenägemises.
esimene periood (kordan seda, sest minul on see alati nii) - ei näinud midagi, koperdasin käsikaudu, aimamisi toas ringi ning taotlesin ümbruskonna äratundmist - nägemist.
tasapisi, justkui kartes, et "magaja mina" avab oma silmad, avasin oma nägemise - justkui avasin oma silmalaud :). kuidas see tegelikult toimub, polegi vahet - oluline on et ümbruskond muutus nähtavaks. (04.10.2017 - see võib olla nii, et magaja teadvus otsis tunnetamatust tunnetatavat, esimeses - igapäevases maailmas tuntut, kirjeldatut.)
teadsin, et olen oma magamistoas, aga kus see magamistuba asus, see polnud selge.
kõndisin toast välja.
(siinkohal on huvitav märkida, et mingis mõttes on kõik mu unenägemised toimunud kusagi, mida tundsin ja mäletasin - nii unes kui ka hiljem unenägemisele tagasi mõeldes - eelmistest kordadest. erinevus oli detailides)
kõndisin toast välja ning olin suures toas - nägemine hakkas selginema ning kuna mul pole tükk aega unenägemist olnud, nii et olin ehk pisut "ettevalmistamata" - nuputasin, mida teha või kuhu minna. tavapärased tegemised, mida olin varemalt unenägemises teinud, tundusid isikliku jõu raiskamisena.
otsustasin õue minna. traditsiooniline läbiseina väljumine oli raskendatud - sein oli liiga paks ja tihke (kujutage pilti ette :D :D ), niisiis valisin õhema tee - läksin koridori ning astusin läbi rõduakna õue.
rõdul oli skulptuur, nagu, lendutõusev kotkas vms. ronisin seda mööda ning jõudsin tema võimsa nokani ja tõukasin sellelt ennast lendu.
tegin kõrgeid kaari ja vaatasin ümbruskonda. maja oli suur nagu loss - tegelikult tundsin ma selles ära segu unedes korduvast lossist. sel oli sakraalne, müstiline ja suursugune mõju. maandusin ning sellega koos kukkusin ka voodis "magaja minasse" tagasi... Ungru loss on vahest sellele kõige lähem - vähemasti on mul tunne selle Ungru lossi suhtes kuidagi omane...
taotlesin ennast uuesti unenägemisse -
tõusin ja mõtlesin, et mida nüüd tegema hakkan. korraga kuulsin majas klaverimängu. see tuli ülemistelt korrustelt. otsustasin minna ja vaadata. minekumõttel oli ka mingi seksuaalne varjund...
aa, mu kaaslane ärkas - ta nägi, et olen üleval, kas ta mõistis ka, et unenägemises!?. ütlesin, et pean pisut ringi liikuma. nägin tema kõrval magajat - mõistsin, et ---
liikusin, kõndisin läbi tubade koridori ning sealt mööda laiu treppe ülemistele korrustele - see oli tõesti suur maja - loss.
mulle tulid inimesed vastu, mõned neist olid sõjaväelased.
klaverimängu enam ei kuulnud või ma lihtsalt ei pööranud sellele enam tähelepanu.
korraga sattusin inimgrupi lähedusse ning silmasin (on ebaselge, kas oli pime või valge - ma lihtsalt nägin) - silmasin ühte naisterahvast, naiselikult kurvikat ja ümarat, alasti. mu reaktsioon oli mehelikult ühene, et ma soovin teda...
naine oli loomulik, sensuaalne. tundsin tema keha puudutust, see oli sametine ja jahekas, väga nauditav. varemalt toimis see mulle instiktiivselt...
hoidsin tema ümbert kinni ja nautisin ta keha lähedust - ning minus liikus mõte, et see on hea, rohkemat jõudu sellele kulutada pole vajadust. niisugune kvaliteet on ilmnenud üha sagedamini unenägemistes ja unedes - instiktid taanduvad ratsionaalse valiku, moraalse otsuse jms ees. on mille üle mõtiskleda...
mu magaja keha tundis, et on vajadus - tõusin voodist ning käisin. olin ergas ja taotlesin, et voodisse naasmisel taastan unenägemise.
jõudsin tagasi voodisse ning nihelesin, kohendasin ennast unenägemisasendisse.
teadvustasin unenägemist juba kusagil õues olles. hoidusin taevasse vaatamast, sest polnud valmis - ühel eelneval ööl olin näinud meeletut jälitamist, milles mina olin maalane, kes oli sattunud kusagile, mille keskkond oli üliarenenud - nii, et võis arvata, et sealne ühiskond oli 3000 aastat meie arengust eespool.
olin seal kellegi juures, kes mind millegagi, kuidagi aitas - kohanemisel. siis tuldi aga nö turvateenistusest - ajavalvur vms, kes tahtis mind kinni võtta, kõrvaldada, ära viia. algas meeletu taga-ajamine, milles mina olin alati 2 sammu eespool. taga-ajamises puudus viha ja vägivald - see oli puhas nutikuse, osavuse võistlus....
huvipakkuv on see, et selles unenäos tuli teave, et planeet, millel olin, see oli Niburu...
tagasi öise unenägemise juurde - hoidusin taevasse vaatamast, sest teadsin, et leian sealt kohe mingi objekti, tähtkuju vms, millel lasen ennast tõmmata.
:D
no, tegelikult ikka vaatasin - tähistaevas oli selge ning silma jäi kohe mingi tähtkuju - tuttav tähekobar - ma ei taotlenud, ega tahtnud näha plejaade - aga see oli midagi sellele sarnast.
kohe kui olin tähtkujule oma tähelepanu fikseerinud, tundsin kuidas see mind tõmbama hakkas - tõusin lendu. aa, mingi aeg mõtlesin, et kas atmosfääri ülemises osas on miski, mis tõkestab. sageli on unedes olnud seal lagi, paneelid, traadid - tahan välja, aga ei saa - lõhun lage ja selle tagant avaneb uus lagi... jne, jne...
nüüdses unenägemises, lihtsalt tõusin lendu, väljusin maa embusest, läbisin ruumi (kosmose), nägin enesest tähti mööda libisemas, vaatasin tähtkuju kuhupoole liikusin ja hoomasin, kuidas suured täheparved minust mööda liuglesid.
ühel hetkel panin tähele, et sihtpuntki täheparv laieneb, andes mõista, et hakkan kusagile jõudma. pilt avardus ning olin korraga kusagil - planeedil - ja kohtusin sealsete inimestega. nad nimetasid seda nii - teie tunnete seda piirkonda Alfa Centaurina.
nad lihtsalt nimetasid seda nii - mul polnud ootust või mõtet vms, mis valmistanuks mind ette.
hämmastav on see, et teadsin ennast seal ennem käinud olevat - jah, ümbruskond oli tuttav, maastik, majad jms. olin seal unenägemises ennem olnud.
inimesed küsisid, et kust ma tulen. ütlesin, et maalt. nad teatasid üllatusega, et maa on ju suletud, kuidas said tulla. kehitasin õlgu. nad uurisid meie elu kohta ning mina nende elu kohta. (detaile ei mäleta).
sattusin just keset seenefestivali :) :D. suured seeneroad olid igal pool laudadel. need nägid välja paisutatuna - nagu plaksumais :D...
tundsin, et mu tähelepanu hakkab hajuma ja ütlesin, et hakkan nüüd tagasi minema. väljusin õue ning vaatasin taevast, et liikuma hakata.
--- ja siis olin voodis.
A-Centauri planeetidest leidsin teavet - ulme, reaalsus - mine võta kinni!?
veebis sobrades, leidsin viiteid AKentauri ja Arkturuse kohta. (Arkturus on mu unedes varasemaltki figureerunud). siin on link: Alpha Centaury System
veel üks huvipakkuv artikkel:
tõusin ...
ja sain aru, et astusin magajast välja ning olen unenägemises.
 |
| Ungru loss |
tasapisi, justkui kartes, et "magaja mina" avab oma silmad, avasin oma nägemise - justkui avasin oma silmalaud :). kuidas see tegelikult toimub, polegi vahet - oluline on et ümbruskond muutus nähtavaks. (04.10.2017 - see võib olla nii, et magaja teadvus otsis tunnetamatust tunnetatavat, esimeses - igapäevases maailmas tuntut, kirjeldatut.)
teadsin, et olen oma magamistoas, aga kus see magamistuba asus, see polnud selge.
kõndisin toast välja.
(siinkohal on huvitav märkida, et mingis mõttes on kõik mu unenägemised toimunud kusagi, mida tundsin ja mäletasin - nii unes kui ka hiljem unenägemisele tagasi mõeldes - eelmistest kordadest. erinevus oli detailides)
kõndisin toast välja ning olin suures toas - nägemine hakkas selginema ning kuna mul pole tükk aega unenägemist olnud, nii et olin ehk pisut "ettevalmistamata" - nuputasin, mida teha või kuhu minna. tavapärased tegemised, mida olin varemalt unenägemises teinud, tundusid isikliku jõu raiskamisena.
otsustasin õue minna. traditsiooniline läbiseina väljumine oli raskendatud - sein oli liiga paks ja tihke (kujutage pilti ette :D :D ), niisiis valisin õhema tee - läksin koridori ning astusin läbi rõduakna õue.
rõdul oli skulptuur, nagu, lendutõusev kotkas vms. ronisin seda mööda ning jõudsin tema võimsa nokani ja tõukasin sellelt ennast lendu.
tegin kõrgeid kaari ja vaatasin ümbruskonda. maja oli suur nagu loss - tegelikult tundsin ma selles ära segu unedes korduvast lossist. sel oli sakraalne, müstiline ja suursugune mõju. maandusin ning sellega koos kukkusin ka voodis "magaja minasse" tagasi... Ungru loss on vahest sellele kõige lähem - vähemasti on mul tunne selle Ungru lossi suhtes kuidagi omane...
taotlesin ennast uuesti unenägemisse -
tõusin ja mõtlesin, et mida nüüd tegema hakkan. korraga kuulsin majas klaverimängu. see tuli ülemistelt korrustelt. otsustasin minna ja vaadata. minekumõttel oli ka mingi seksuaalne varjund...
aa, mu kaaslane ärkas - ta nägi, et olen üleval, kas ta mõistis ka, et unenägemises!?. ütlesin, et pean pisut ringi liikuma. nägin tema kõrval magajat - mõistsin, et ---
liikusin, kõndisin läbi tubade koridori ning sealt mööda laiu treppe ülemistele korrustele - see oli tõesti suur maja - loss.
mulle tulid inimesed vastu, mõned neist olid sõjaväelased.
klaverimängu enam ei kuulnud või ma lihtsalt ei pööranud sellele enam tähelepanu.
korraga sattusin inimgrupi lähedusse ning silmasin (on ebaselge, kas oli pime või valge - ma lihtsalt nägin) - silmasin ühte naisterahvast, naiselikult kurvikat ja ümarat, alasti. mu reaktsioon oli mehelikult ühene, et ma soovin teda...
naine oli loomulik, sensuaalne. tundsin tema keha puudutust, see oli sametine ja jahekas, väga nauditav. varemalt toimis see mulle instiktiivselt...
hoidsin tema ümbert kinni ja nautisin ta keha lähedust - ning minus liikus mõte, et see on hea, rohkemat jõudu sellele kulutada pole vajadust. niisugune kvaliteet on ilmnenud üha sagedamini unenägemistes ja unedes - instiktid taanduvad ratsionaalse valiku, moraalse otsuse jms ees. on mille üle mõtiskleda...
mu magaja keha tundis, et on vajadus - tõusin voodist ning käisin. olin ergas ja taotlesin, et voodisse naasmisel taastan unenägemise.
jõudsin tagasi voodisse ning nihelesin, kohendasin ennast unenägemisasendisse.
teadvustasin unenägemist juba kusagil õues olles. hoidusin taevasse vaatamast, sest polnud valmis - ühel eelneval ööl olin näinud meeletut jälitamist, milles mina olin maalane, kes oli sattunud kusagile, mille keskkond oli üliarenenud - nii, et võis arvata, et sealne ühiskond oli 3000 aastat meie arengust eespool.
olin seal kellegi juures, kes mind millegagi, kuidagi aitas - kohanemisel. siis tuldi aga nö turvateenistusest - ajavalvur vms, kes tahtis mind kinni võtta, kõrvaldada, ära viia. algas meeletu taga-ajamine, milles mina olin alati 2 sammu eespool. taga-ajamises puudus viha ja vägivald - see oli puhas nutikuse, osavuse võistlus....
huvipakkuv on see, et selles unenäos tuli teave, et planeet, millel olin, see oli Niburu...
 |
| pildi link |
:D
no, tegelikult ikka vaatasin - tähistaevas oli selge ning silma jäi kohe mingi tähtkuju - tuttav tähekobar - ma ei taotlenud, ega tahtnud näha plejaade - aga see oli midagi sellele sarnast.
kohe kui olin tähtkujule oma tähelepanu fikseerinud, tundsin kuidas see mind tõmbama hakkas - tõusin lendu. aa, mingi aeg mõtlesin, et kas atmosfääri ülemises osas on miski, mis tõkestab. sageli on unedes olnud seal lagi, paneelid, traadid - tahan välja, aga ei saa - lõhun lage ja selle tagant avaneb uus lagi... jne, jne...
nüüdses unenägemises, lihtsalt tõusin lendu, väljusin maa embusest, läbisin ruumi (kosmose), nägin enesest tähti mööda libisemas, vaatasin tähtkuju kuhupoole liikusin ja hoomasin, kuidas suured täheparved minust mööda liuglesid.
ühel hetkel panin tähele, et sihtpuntki täheparv laieneb, andes mõista, et hakkan kusagile jõudma. pilt avardus ning olin korraga kusagil - planeedil - ja kohtusin sealsete inimestega. nad nimetasid seda nii - teie tunnete seda piirkonda Alfa Centaurina.
 |
| pildi link |
hämmastav on see, et teadsin ennast seal ennem käinud olevat - jah, ümbruskond oli tuttav, maastik, majad jms. olin seal unenägemises ennem olnud.
inimesed küsisid, et kust ma tulen. ütlesin, et maalt. nad teatasid üllatusega, et maa on ju suletud, kuidas said tulla. kehitasin õlgu. nad uurisid meie elu kohta ning mina nende elu kohta. (detaile ei mäleta).
sattusin just keset seenefestivali :) :D. suured seeneroad olid igal pool laudadel. need nägid välja paisutatuna - nagu plaksumais :D...
tundsin, et mu tähelepanu hakkab hajuma ja ütlesin, et hakkan nüüd tagasi minema. väljusin õue ning vaatasin taevast, et liikuma hakata.
--- ja siis olin voodis.
A-Centauri planeetidest leidsin teavet - ulme, reaalsus - mine võta kinni!?
veebis sobrades, leidsin viiteid AKentauri ja Arkturuse kohta. (Arkturus on mu unedes varasemaltki figureerunud). siin on link: Alpha Centaury System
veel üks huvipakkuv artikkel:
EARTH-LIKE PLANET AROUND PROXIMA CENTAURI DISCOVERED
Article Updated: 17 Aug , 2016
“The still nameless planet is believed to be Earth-like and orbits at a distance to Proxima Centauri that could allow it to have liquid water on its surface — an important requirement for the emergence of life. Never before have scientists discovered a second Earth that is so close by.”
Kommentaarid
Postita kommentaar