 |
| alandlikkus |
ta ei tunne oma juuri,
mis on maas-mullas.
on ta siis midagi unustanud?
või pole ta veel alla astunud,
kukkunudki
äratundmisse...
kohkumisse...
alandusse...
üksolusse...
et siis, ikka veel kerkib!?
Kas puud on kõrgid?
või on nad uhked-kõrged
ja rohi paneb seda pahaks?
kas rohi mõistab end alandatuks?
kas rohi on alandlik üldse?
saab alandlikusest kõnelda
kui olen kõrgelt näinud
kõrgelt käinud ja alla tulnud.
kukkuja tunneb vaid valu
kukkumise alandust..
põlved katki
nägu mudane :)
alandlikkusse laskuja
tunneb teekonda mõlematpidi
Jumala nimel kõnelda..
ons see kõrkus,
alandlikkus või
või nõrkus või lootus -
jõuda juurteni,
ise-endas oleva juureni
seegi on temast,
sellest Suurest,
kelle nime ei saa nimetada!
alandlikkus
on kõrkuse vastuskülg
ei parem, ega vasem.
nähtus, mis saab
nähtavaks, varem pigem
hiljem, võib olla!?
(siis hiljem millest??)
alandlikkus ja kõrkus kokku
on kohalolu, jõud ja armastus...
see tunnistab ning on kõiges
oma - sinus, minus...
ühtsuses olemisest pikemalt:https://claritydaily.org/etymology/2015/10/5/humble
Kommentaarid
Postita kommentaar