Tuli ----- > 28.08.2019 (hõbe)

mõtlesin pikalt selle üle, kas panen oma tänase öö sündmused kirja või jätan endale? aga siin on midagi, mis on ehk praegusele ajastule iseomast ja vbl on see kellelegi tähenduslik andes võimaluse mingiks sisepeegelduseks...

ühesõnaga, jätsin ennast isiksusetuse valda ja otsustasin nii:


Täna öösel (27.08.-28.08.2019), selges unes nägin, kuidas minu suurte laste ema-ema juures külas olles, toimetas ta millegagi, millel polnud vormi ning see tundus vaevalt elus... see polnud kunagi endast ühtegi häält välja andnud, rääkimata sõnadest või kõnest. see lihtsalt elas, mingit tundmatut elu. Ema toitis ning millegitõttu pidas ta seda tombukest kalliks, sest ta hoidis ja hoolitses tema eest kogu südametulega...

läksin unenäos ema kõnetama ning mu palve peale ta andis selle "tombu" mulle sülle. tundsin voogavat poolehoidu endas ning kõnetasin ning korraga hakkas see elutu tombukene nihelema, sirguma ja kostusid häälitsused.

korraga kostusid sõnad ja neist said laused. tundsin kuidas see tombukene naaldus ja embles mu keha vastu. kõnetasin teda oma südame häälega, st sel hetkel lihtsalt toimisin instinktiivselt, unes ju.

tombuke hakkas kuju võtma ning tema embus hakkas üha enam jõulisemaks muutuma. tundsin kuidas see energia hakkas üha enam minuski resoneerima...

siis tuli ema. ta võttis "lapstombu"; kes oli juba kuju saamas, oma sülle ning ütles - elame nüüd edasi, sest ma ei tea mis see on, mis juhtus.

tundsin ennast pisut ebamugavalt sest see tundmatus oli täiesti tundmatu, siiski oli selles miski äratav ja äratuntav...

järgmine episood ma nägin teda - oli sirgunud, kuid oli teistmoodi kui tavaline inimene - purpurlilla, sünkjas sinine, elevandiluukarva diagonaalsete triipudega olend, kes meenutas inimest, nukku...

ta elavnes kui mind nägi, kõnelesime omavahel ja see oli sulnis, see oli sulnis, oli sulnis...

ta tõi mind oma esimese kätetöö juurde ja näitas. See oli mingist võõrast, otsekui elutust materjalist kääridega  robustse lõikega kleit.. aga see oli ilus samade värvidega nagu ta isegi.

kui kleiti vaatasin, ütlesin, mida arvasin - see on ebatavaline ja imekaunis, just nii ma tundsin ses unenäos... Korraga hakkas kleit elavnema ning sellest sai elus kaunis kleit, mida kandes tundus ta igavikuliselt tuttavlik.

ta tuli ja embas ja see embus oli lõputu, sama lõputu kui tunne, et ma tean teda Algusest peale...

ärkasin mu keha voogas, selgroogumööda juurest, lagipähe liikus rahulik energiavoog, üles-alla... mu keha voogas ja ma tundsin kohalolu, mis pakkus lähedust ja naudingut ja osadust ja turvatunnet ja äratundmist... nagu kohtumine kellegagi, kellest olen lahutatud olud eoone, eoone...

kella-aeg oli 00:00 kui ärkasin. mõned tõlgendavad seda niiviisi : https://www.mirrorhour.com/double/00-00/

tumm kahekõne kestis, keha energia voogab, see on selgelt tunnetatav. miski, mis mind puudutas, tegi seda selgelt...

istusin hiljem meditatsioonis - paar tundi oli puhas energiate voog, pildid vaheldusid, vahel tekkis plahvatuslikult kujund, milles tundsin ära ukse, suur, helendav uks.... ja siis see kadus. hingamine muutus vaheldumis pea-aegu olematuks ja siis kiirenes niivõrd, et mul oli raskusi selles rahunemises...

teadvelolek ja kontroll ja kohalus teadvuskadu vaheldusid, pildid tulid ja läksid... keha-energiad voogasid...

ja meel oli rahus, kohalolus, jõus... ümbritsetuna armastusest...

läksin rõdule - esimene tähtkuju, mis silma hakkas, olid Plejaadid... palusin mõttes märguannet, sellelt, kelle ära tundsin ... jajah.... tõesti, see on TÕSI ... ehk mõnekümne sekundi järel lendas horisontaalselt Plejaadide alt meteoriit üle taevakaare...

lisaks tundus ebatavalisena, et ainult Plejaadide tähtkuju väreles, samas kui ülejäänud tähtede valgus oli ühtlane ja rahulik. :)

no mida-iganes :D

ja veel - kuidagi seondub see kõik minus HERAKLESE 12 vägiteo 6 tükiga, "Hypolite vöö röövimine". unes oli see tombukene mu süles täpselt vöö kohal, kus see siis elavnema hakkas...

mõtlen igapäev sellele, et hoida meel kainena, sest sündmused on täiesti käsitamatuks muutunud :)

Puhas, imeline.... minust voolas välja tuhandeid tänusid ja ehkki meel oli rahulik rõkkas miski minus nii valjult!

viimasel ajal on kõrvus, mitte lihtsalt üks kõrge toon... kuulen mitut korraga, meditatsioonis võimendub see kõik, vahel tõuseb helide sagedus, vahel tundub nagu saan ise sagedust tõsta. mõnikord see heli on punkteeritud mustriga... kõike kirja panna pole võimalik. see on isiklik kogemus...

jagan seda põhjusel, et vbl on kellelgi veel midagi sellist viimasel ajal toimunud?! aeg on ebatavaline ja ebatavalised on asjad, mis me ümber sünnivad ja teostust näevad.

panin ka sündmuskaarti.... Kuna minu jaoks on hinge ühtsuse teema või keegi võib ka seda "kaksikleegi" teemana käsitleda ja et Egiptuse, Indja ja Sumeri ajalugu ning jumaluste müüdid on minu jaoks millegitõttu tähenduslikud, kasutan neid astroloogilise kaarti koostamisel nagu ka neid algse jagunemise tõlgnduseks kasutatavaid asteroide, millel pole veel nimegi: 111111, 121212, 131313. neid on veelgi... tundub, et Astroloogia mõistmine on justkui astumas uude ajajärku... kella-aegade lugemine muutub üha täpsemaks ja selgemaks ning neid haakumisi on võimalik reaalis sünkroonsustes või isegi konkreetsete kohtumistena näha ja kohata...


111111 > Initial split off from the self or soul, programming, brainwashing, area/circumstances where TS's initially split into 2 people with 1 soul, etc.
121212 > Place or circumstances where the person can deprogram or get cleared of the programming in preparation to reunite with the self/TS.
131313 > Where self mastery is found, reunion with the parts of self that split off, reunion with TS.

no, siin on siis see kaart ka:



Kommentaarid