pärast Heie Valgusrännakust osa saamist, tekkis mulle ühe-öine vaikus paus, mis oli oma sündmuste poolest suhteliselt rahulik.
tänane öö seevastu oli pehmelt väljendudes, metsik ja arutult julm. sellesse põimusid sündmused kuningakodade vahelistest arveteklaarimistest, mis oma metsikustes ja armutuses olid erakordselt julmad. olin neis mõlema poole rollis.
algas see stseenidest, milles osalejad olid kuningakojad, nende noored, toored jõulised, mäekõrguste eneseteadvustega vastakuti kui rivaalid. Unenägemise algupoolel olid osalised (nii 4-5 meest kummalgi poolel) üleolevas heatahtlikuses. Järkjärgult, sellevõrra, kuidas ilmnes tegevuste või tegematajätmiste allüürid, kasvas stseen jõuliselt vägivaldseks, reeturlikus, kättemaks aga ka lihtsalt, kõvem olemine, tapahimu oli ajendiks ja sündmus kasvas üha julmemaks ja verisemaks.
edasi kulges sündmus aina suureneva vägivalla, osavõtmatu julmuse võtmes. Polnud enam mõõduvõtt vaid verdpritsiv võitlus, elu ja surma peale. Kellegi süü laienes ükskõikse osavõtmatusega kogu süüdlase kaaskonnale. Vastaspooled kasutasid kõiki terariistu, nähtavaid ja salajasi, et jõuda hävitamise lõplikku stseeni.
mäletan, et sain sellest ruumist/pildist, stseenist välja... noja, ega seal polnud enam suurt midagi ka teha... kõik oli maha notitud ja kõikjal ujus verest ja vedelesid kehaosad.
läksin välja ja minu ees avanes mäest alla laskuv välu, mille kaugemas otsas nägin mitmekordset ehitist. järgnev episood - lendasid mu suunas ketas-noad jms. püüdsin ennast nende eest peita. mitmed siiski tabasid mind. lõpuks järgnes seltskond, mind leiti kraavi peitununa ning mu kolju muljuti naerva sajatuse saatel lihtsalt sisse. tundsin kuidas mu pea prõgises pitsituses sissepoole. hetkeks pilt tumenes
seejärel järgmine episood tõusin ja läksin oma kohust täitma, et astuda vastu sellele osavõtmatule julmusele, ükskõiksele tapakirele.
korraga inimeste kogus kasvas, tapatalgutes osales tuhandeid ning olin keset tohutut tapatalgut. Hispaanlased nottisid indiaanlasi. see toimus suures kõrges hoones, mis oli mitmetasandiline ja selle ruumidekoratsioonidena olid lagede alla riputatud maani või pea-aegu maani ulatuvad kerged kangad.
hoone oli püsti pandud kuningakoja lähedusse.
nägin kuidas tapamasin veeres inimeste vahel, nägin kuidas see täiesti osavõtmatult noppis, verd pritsides, ühe elu teise järel kuidas tugevam võttis ühe elu teise järel...
ühel hetkel jõudsin täituvusse, energiakeha hakkas sündmuste keerisest väljuma, lendlevas liikumises laskusin ülemistelt tasanditelt maapinna tasandile. nägin kuidas tuli valge maag ja tema jõud oli ilmne tema osavus tagajärjekas... aga tema murdmisele pühenduti täie verejanulise kirega.
taandusin läbi saali, kangad lehvisid mu ümber, tapatalgute kära jäi mu selja taha.
nägin kuidas kangad minu liikumise järgi lehvima jäid, nägin kuidas libisesin majast välja, nägin kuidas puud tulid mu liikumisele vastu. niiviisi, tasakesi, leebes liikumises kaugenesin sündmustest ning unenäokeha tuli järkjärgult magaja kehale lähemale kuni ärkasin.
teine unenägu oli väga brutaalne.
kõik seni nähtud unedes on teema keerelnud julmuse, varjatud julmuse jms vastu astumise vajadus.
Sõdalase senine teekond on olnud idee-kaitsmine ja elu andmine millegi nimel on paratamatus...
üks varasem tõdemus on, et millegi eest ja nimel suremine on vana energia kutsumus. muutus toimus minus seejärel kui sain aru, et pole õigustatud anda oma elu kellegi eest, maise idee eest. Elu on kingitus, mida tuleb hooldada ja hoida.
Elusa Elu väravate läbimine on etapp, milles on uus teadmine...
See on aga järgmine Saladus mis ootab avamist.
Kommentaarid
Postita kommentaar