Unes ilmunud 27.11.2019 (Saladus)

Pikk, toimetustega päev andis endast unekutsega varakult märku ning heitsin voodi, et puhata.

Mu unenäod on olnud viimasel ajal varjatud tumedusest kantud, st. unenäo tegevused ja tegelased justkui jagunevad leerideks. 
Viimase öö unenäos ilmnesid tegelased, kes  terroriseerisid varjatult. 

Minategelane astub vastu ja Jõu kasutamine tundub nagu valik... mõtlen siiski, kas sel on mingi muu võimalus?

tänase öö unele jäädes, mõtisklesin ja tegin taotluse (päeval kõnelesime Heiega sel teemal ja tema soovitus oli järgmine:
"
Sellele vägivallale kui saaks unes anda korralduse:
Lahustugu algenergiaks
vägivald on sisuliselt liikumise eneriga, mis on sellistes mustrites

Lahustugu parimal ja kõrgemal viisil algolekusse tagasi

Loon  harmoonilist liikumist nii endale kui teistele

Loon harmoonilisi võimalusi endale ja teistele
... ")

Nõnda ma siis valmistusin magama jääma ning peatselt siis hakkasid uued pildid jooksma. Une alguspoole pildid on meelest kadunud, aga järgnev stseen on selgete detailide ja tegevustega meeles.

Olime ruumis, neljakesi. Ruum oli heleda valgusega, st päike otse tuppa ei paistnud aga täitisi valgusega ruumi. Peale minu oli selles ruumis veel mu suurte laste ema, Piret ja veel 2 poisivolaskit, kes meelest läinud... vbl olla päevasest melust keegi.

ajasime juttu kui järsku märkasin, et aknaklaasi taga või sellel näen poolikut õuna, millest on hammustatud. jäin vaatama ning ning korraga hammustatakse õunast veelgi tükk... hüüatan üllatunult ja hõikan teistele, kas nemadki näevad, mida mina. tundub, et vaid mina.

vaatlen nüüdseks juba peaaegu otsa söödud õuna klaasil, kuni märkan, et seal on ka hammustaja, see kes seda õuna siis sööb ja saan aru, et see ongi peegeldus ning pööran vaatama, et kus.

üllatunult näen lõpuks selgelt, et keset meie ruumi seisab Edit äratundmises ja rõõmus... jajah, seesama Edit, kellega astroringis astromängudel oleme koos osalenud. Edit küsis minult rõõmsalt üllatunud, et ohoo, kas ma näen teda (Edit on nüüdseks siinsest lahkunud). ütlesin, et olen isegi jalust rabatud :) . 

hüüdsin teistele, et neid tutvustada Editile, aga vaatasin, et need olid justkui välja lülitunud, magasid. panin helisalvesti käima, et meie juttu salvestada. 

võtsime teineteisel tervituseks ja rõõmust, kätest kinni ning panime pead kokku. panin tähele, et juuste soeng oli siilipea. olime kohtumise üle väga rõõmsad ja kõnelesime läbisegi. teemad keerlesid selle ümber, mis vahepeal toimunud ja kuidas temal läinud on. Et ta on kohal olnud. Ja, et tal läheb kõik ladusasti ja kõik on sobiv ja hästi. Meie jutuajamine oli üpris pikk, aga unest ärkamine viis selle sisu.

ühel hetkel tuli keegi kusagilt tagaruumist ja kutsus Editit, kes pidi mingi komisjoni ette minema. Pidime hiljem veel kohtuma. Teised tõusid ärkvele ja küsisin, et kas nad nägid ka midagi. Siiski jäi ainukeseks lootuseks helisalvesti.  kuulatasime salvestit, sellelt tuli vaikne ja arusaamatu heli... olin sellest üpris nördinud, sest meie kohtumine ja selle jutud teadsin olema olulised.

järgmine episood oli, et sealt komisjonist tuli keegi välja. pöördusin tema poole (sain unes aru, et see nn "komsjon" on miski, mis on siinse ja sealse vahepealne "filter"... tundus nagu oleksin seda üksinda näinud. teised justkui ei reageerinud või siiski?!

pöördusin siis selle komisjoni esindaja poole, et küsida, mis toimub ja miks meie salvestust pole võimalik kuulda, miks see salvestus on rikutud!?

esindaja oli mu pöördumisest hämmeldunud, sest (sain sellest nii aru), et meiesuguste eristamisvõime ei peaks küündima nende nägemiseni... oleksin olnud justkui kahe reaalsuse vahepeal. veelgi enam, haarasin sellel esindajal kätest kinni ja palusin, et see salvestus korda tehakse.

veelgi enam hämmingusse sattudes tegi ta mingi korralduse, et transkriptsioon saaks parandatud. korraga tuli välisuksest tuppa summ noori, kellel polnud "esindaja" nägemisega probleemi. nad võtsid minu taga oma koha sisse. nii me siis olime kõik koos - esindaja, kelle käsi ma hoidsin, kelle jaoks oli see kohtumine ilmselge üllatus ja ta soostus tegema mida palusin... ta andis mulle veel mingi paberi, millel teadsin olema minu ja Editi vestlus.

hiljem salvestust kuulates, ikka unes :), kuulsin seal küll pisut selgemat, aga see oli rohkem õrna muusika ja laulu sarnane.. sõnadest polnud midagi aru saada.

tõusin ärkvele, kehas voogas tuttav energia, sabajuurest pea-laeni ja pea-laelt sabajuureni, selline voogav, jahekas energia. enesetunne oli hurmav ja rahulik, keha oli leebe ja soe. see energeetiline dush kestis pikalt. tunnen selle järelkaja veel praegugi.


Kommentaarid