arusaam Eestimaast ja eestimaalastest on sama ja avardub, nii väljas kui sees.
Eestlane on iidne. Tal on Looja, ülejäänutel on Jumal...
selline lähedus ja teadmine kellestki, kes on loodu loonud, kes on Looja.. see peab olema algmälestus, sest ülejäänutel on ju Jumal, Jumalad, pooljumalad, tehnikud. Need kujud on inimesest äratundmise järgi ilmunud, sedavõrd kuidas enesetundmises areneti...
Seal on ka Creator (tehnilistesse üksikassjadesse jätan laskumata)
Looja rahvas, ärkamine käib asja juurde ;) :D, tuleta meelde oma rada salaukse juurde, mis ühendab Loojaga, sest see asubki sees, nagu väljas, nagu kõigis, mis näha ja kuulda...
üks olemine on kohalolu, tähelepanu, tähenduslikkus... seda kõike võib nimetada armastuseks, aga võib lihtsalt nimetamata jätta... kõige loodu imeline, püha olemus sellest saab vaid maagiat juurde. Sõnaseletused piiravad, see annab alguses selgust, pärast - kui algne omadus meelest... on seletus piirang
traditsioonide mõistmiseks on vaja laskuda nende algpõhjuseni... siis saab traditsioon elusaks... muidu on koguaeg revolutsioon traditsioonide vastu :D
Me oleme Looja ilming, inimkujus, väljumas lapsepõlvest, astumas suuremasse ja avaramasse olemisse.
On vajalik mõista, et need pildid pole väljavõte arengupeetusest, mahajäämusest jms, vaid need on pildid teistsugusest, unikaalsest tsivilisatsioonist, mis elab koostöös maaga, maa teadvuse ja energiaga. see on kaugelt teistsugune eluviis kui oskame endale ette kujutada.
Tsivilisatsioon, milles meie elame, mille keskmist igal pool Lääne tsivilisatsioon propageerib on lammutav, lagundav. tegelikult on see oma aja ära elanud mõtteviis.
kõik mõisted on omas võtmes pilbasteks lammutatud, tühiseks muudetud, söödetud mõistuse käänulistesse filosoofiatesse... kogu elu on kolinud pähe, linnadesse, peamine institutsioon mille järgi ennast tunnistame on, mis mul on ja kas seda saab rahaks teha... hahahaa, selline erakordne maailm :D
on võimalik teistmoodi elu?! Olla teadvel Loojast Looja, Loojas, Loojaga, ise-endaga
eesti keel on nagu üleskutse :D (see on Terjelt laenatud ilmutus):
nimetav - Looja
omastav - Looja
osastav - Looja
sisseütlev - Loojasse
seesütlev - Loojas
seestütlev - Loojast
alaleütlev - Loojale
alalütlev - Loojal
alaltütlev - Loojalt
saav - Loojaks
rajav - Loojani
olev - Loojana
ilmaütlev - Loojata
kaasaütlev - Loojaga
terve rännak, sünnirännak - et äratunda endas Looja, astuda minatundmisse, ometi koos Loojaga...
Eesti keel on iidne, eestlane on iidne.. Eepos Kalevipoeg on nagu mõistujutt mina rajast, eestlase loomusest ja sellest, et külvates tuleb valmis olla lõikuseks ja mõnikord võib lõikus jalad alt viia...
uus lõikus saab alata, kui eestlane on mõistnud külvamise ja lõikuse põhimõtteid Looja mastaabis, Loojana...
Eestlane on iidne. Tal on Looja, ülejäänutel on Jumal...selline lähedus ja teadmine kellestki, kes on loodu loonud, kes on Looja.. see peab olema algmälestus, sest ülejäänutel on ju Jumal, Jumalad, pooljumalad, tehnikud. Need kujud on inimesest äratundmise järgi ilmunud, sedavõrd kuidas enesetundmises areneti...
Seal on ka Creator (tehnilistesse üksikassjadesse jätan laskumata)
Looja rahvas, ärkamine käib asja juurde ;) :D, tuleta meelde oma rada salaukse juurde, mis ühendab Loojaga, sest see asubki sees, nagu väljas, nagu kõigis, mis näha ja kuulda...
üks olemine on kohalolu, tähelepanu, tähenduslikkus... seda kõike võib nimetada armastuseks, aga võib lihtsalt nimetamata jätta... kõige loodu imeline, püha olemus sellest saab vaid maagiat juurde. Sõnaseletused piiravad, see annab alguses selgust, pärast - kui algne omadus meelest... on seletus piirang
traditsioonide mõistmiseks on vaja laskuda nende algpõhjuseni... siis saab traditsioon elusaks... muidu on koguaeg revolutsioon traditsioonide vastu :D
Me oleme Looja ilming, inimkujus, väljumas lapsepõlvest, astumas suuremasse ja avaramasse olemisse.
On vajalik mõista, et need pildid pole väljavõte arengupeetusest, mahajäämusest jms, vaid need on pildid teistsugusest, unikaalsest tsivilisatsioonist, mis elab koostöös maaga, maa teadvuse ja energiaga. see on kaugelt teistsugune eluviis kui oskame endale ette kujutada.Tsivilisatsioon, milles meie elame, mille keskmist igal pool Lääne tsivilisatsioon propageerib on lammutav, lagundav. tegelikult on see oma aja ära elanud mõtteviis.
kõik mõisted on omas võtmes pilbasteks lammutatud, tühiseks muudetud, söödetud mõistuse käänulistesse filosoofiatesse... kogu elu on kolinud pähe, linnadesse, peamine institutsioon mille järgi ennast tunnistame on, mis mul on ja kas seda saab rahaks teha... hahahaa, selline erakordne maailm :D
on võimalik teistmoodi elu?! Olla teadvel Loojast Looja, Loojas, Loojaga, ise-endaga
eesti keel on nagu üleskutse :D (see on Terjelt laenatud ilmutus):
nimetav - Looja
omastav - Looja
osastav - Looja
sisseütlev - Loojasse
seesütlev - Loojas
seestütlev - Loojast
alaleütlev - Loojale
alalütlev - Loojal
alaltütlev - Loojalt
saav - Loojaks
rajav - Loojani
olev - Loojana
ilmaütlev - Loojata
kaasaütlev - Loojaga
terve rännak, sünnirännak - et äratunda endas Looja, astuda minatundmisse, ometi koos Loojaga...
Eesti keel on iidne, eestlane on iidne.. Eepos Kalevipoeg on nagu mõistujutt mina rajast, eestlase loomusest ja sellest, et külvates tuleb valmis olla lõikuseks ja mõnikord võib lõikus jalad alt viia...
uus lõikus saab alata, kui eestlane on mõistnud külvamise ja lõikuse põhimõtteid Looja mastaabis, Loojana...
Kommentaarid
Postita kommentaar