kriisi tunnetamisest (Saladus) 11.02.2020

pildi kodu
Kriisid võivad teenida hüpete tegemist... kriisid on kriisid selletõttu, et hetke, mida kutsume kriisiks, selle hetke energia on võõras, vbl väljakannatamatu, vbl veelgi hullem - elu ja surma teral kõndimine...

aga see võib olla lihtsalt energia muutuse tajumine... nagu läheme järve äärde ja näeme hüppelauda ja kasutame seda nauditava, kõrge, 5x salto jms imeviguriga hüppe tegemiseks.

kriis ja pinge pole muutuse tingimatuks osaks, pigem muudab olukorra selliseks meie pime(ndatud) seisund.. ei tunne ära, ei saa aru... või ka loomupärane omadus, rassida ja rühkida, et avardumisel tekkivat kergendust veelgi ülendavamalt tunda.

kõik on õige... st miski pole vale... sest tõde sünnib ainult hetkes ja õnn on kui hetke jagab mitu... nii saab reaalsuses sündivat tõde mitu kogeda.

duaalsuse paradigma loob vastandumist, st alati on näha see, mis on vastupidine ja kutsub üles võitlema. eristumine, teistest parem olemine, teistest paremini tegemine, jne on selle seisundi ilmingud. Seegi on ok, sest võimaldab arengut, milleks on pendeldamine... kusagilt otsast vaadates võib olla edenev spiraal... st selline toimimise viis on meid toonud siiani.. kas see edasi ka viib? ilmselt kusagile see viib, kuni väline enesepeegeldus juhatajaks..

duaalsusest väljapoole astudes ilmneb uus seisund, aga duaalsus ise on lihtsalt ilming... st pole probleemi on vaid hetkes ilmuv ja selle lahti mõtestamine. duaalsusest e peegeldustest väljapoole astudes muutub kõik sisemise seisundi ilminguteks. st väline lihtsalt on.. aga selle mõju mulle on teave mu seisundi kohta. Minu jaoks on see olnud kõige keerulisem ära tunda, et see on lihtsalt minu maailma meeleolu.. mida väljapoolt püüan.

sealt tuleb see jutt - muuda ennast ja maailm muutub.. sõna otseses mõttes - kui ma olen valmis saanud enese muutmisega muutub ümbritsev. väga lihtne näide enesemuutmisest on nt mingi atribuudi harjutamine (on see siis kunst või muusika või mööblitisleri oskus või kojameehe oskus) sisemise muutuse järel hakkab väline teist ilmet näitama. no tegelikult ei muutu muud kui minu tähelepanu on asetunud uude asendisse.

hea küll, sõnad - astun duaalsuest välja jms tähtis jutt... mida siis...

metsa kontekstis nt või liha söömise kontekstis...

mõlemad näited on millegi ilming, millel omakorda on põhjuslikuse kontekstis juuri nii et naerma ajab...

võib ju alustada konsumerismi jutlusega... aga eks me kõik soovime head sööki ja kena mööblit jne... siiski ... eks siin on märksõnaks majanduskeskne tsivilisatsioon, mis tingib paratamatult ületootmist, sest süsteem on üles ehitatud raha tootmisele, raha eest tarbimisele.. see on nii kinnistunud, et pea-aegu võimatu on teistmoodi mõeldagi.

aga on võimalik ka teistmoodi, tuleb aru saada, et loojatena me loome reaalsust, milles elame nüüd ja praegu.. muu on jutustus, mille jutustab mälu või mida kujundab mõttefantaasia...

olen endas mõistnud kui vähe vajadusi mul on.. aga tegelike!!! vajaduste mõistmiseni alles avanen.

siis enese muutmise teekond on sammhaaval, need võivad olla pikad hüpped või lühikesed kukesammud. mõlemal puhul pakuvad need tegijale suurimat rahuldust, sest igal puhul toimuvad muutused.

kriis siinkohal on emotsionaalse sisuga... siis - emotsioon on meele pinnavirvendus äärmustes. mõned emotsioonid on vahvad kogeda, mõned mitte niiväga...aga nende tähendus on mööduv nagu vihmapilv lahkub oma teed, pärast kosutavat sadu.

mina olen ikka, kas üleni märg või rõivastatud vihmariietesse.

kriise tuleb võtta tõsiselt, tõsiselt võtmata. ma saan oma maailma muuta enesest alustades. ma saan muuta oma vaatenurka, tarbimisharjumusi. maailma pole vaja muuta, sest maailm püsib oma parimas vormis, koguaeg. äärmused on eesmärgi suunas viltu.

fundamentalism e. äärmuslus kisub tasakaalutusse. Tao meistrid ütlevad - kulge kulgemata, mis tähendab olla toimes, üle pingutamata, olla voos, usaldada voogu.. võib ka ennast ankurdada, et kogeda ainaliselt uuenevat voogu.. aga see on teine teema :D

kriis on hea tähelepanu harjutus.

Kommentaarid